Pajalapi õmblemise koolitus Tartus

Kui ma aasta tagasi hakkasin tõsiselt planeerima oma ettevõtte Kaire Lapitööd asutamist ja äriplaani koostamist, siis ühe osana nägin ma ette ka koolituste korraldamist. Just naistele, kellel on õmblusmasin kodus olemas, kuid kes ei julge või ei oska seda kasutada. Samuti nendele naistele, kes oskavad küll käsitööd, kuid kellel on õmblemine tahaplaanile jäänud.

Kui nüüd suvel üks Tartu õmblushuviline naine ka avaliku üleskutse tegi, et hakkaks koos käima ja koos õmblema-õpetama, siis oligi plaan küps.
Tartus asuv Adelheidi Ateljee oli lahkelt nõus ruume jagama.
Facebookis sai loodud tartlastele eraldi suletud grupp Tartu Õmblusklass.

Tööjaotus kujuneb nõnda, et mina pakun lapitehnika, kodutekstiilide jms õpetamist. Teele aga õpetab kõike seda, mis seotud rõivaste õmblemisega, sitsid-satsid jne.
Osad teemad on kattuvad- nt.aplikatsioonid, luku õmblemine, lisatarvikute ja materjalide tutvustus. Kuid selle saab enne konkreetset tundi teada.

Esimesed tunnid on juba toimunud :)
Mul on hea meel teatada, et kaheksa naist on endale ise õmmelnud väga vahvad pajalapid. Muidugi võivad skeptilised inimesed nüüd kisada, et "mis see paar pajalappe siis õmmelda pole". Aga tegelikkus on teine.
Üks osaleja on end igati tõestanud tubli käsitöölisena, kuid tunnistas ausalt, et pole oma elu jooksul mitte ühtegi paari pajalappe õmmelnud.
Teine tubli naine aga suudab kasukaid, mantleid ja jopesid õmmelda ja parandada. Samas tuli uurima, mis nipiga saab pajalapi niimoodi õmmelda, et ümberpööramise ava näha ei jääks.
Oli ka päris-päris algajaid, kellel käed värisesid. Ja seda vahvam on näha, et inimene on rahul omaenda kätetööga :)

Siin väike kollaaž valminud pajalappidest :)

Lilleline padi Marijale

Eile algas meil sügis ja ilmadki on vastavad- külmad ja niisked.
Vaja on leida soojemad riided, mütsid-sallid.
Hinges aga ei taha kuidagi soojast suvest lahti lasta.
Ikka läheb mõte rohelisele aasale ja ilusatele lilledele.

Täna näitan Teile ilusat lillelist patja, mis sõitis suvel Lätimaale,
et rõõmustada pisikest Marijat.
Padja ümbris on puuvillane ja käib tagant lukuga lahti.
Sees on valmis sisupadi 40x40cm.
Kaunistuseks tumeroheline sik-sak pael.

--------
Kui soovid ka omale sarnast patja, siis palun kirjuta mulle: lapitood@gmail.com 
Kui Sulle meeldivad mu tööd ja Sa tahad olla kursis minu tegemistega,
siis vajuta "meeldib" minu lehel: https://www.facebook.com/kaire.lapitood/

Pinalid teismelistele

Noorus on imeilus aeg, eriti siis, kui oled veel teismeline.
Hoolimata segastest tunnetest, mis mõnikord ülepea keevad,
on see aeg ikkagi kõige-kõige ilusam :)
Enamiku teismeliste lemmikvärv on must, sest see on nii ilus, püha, elegantne, ametlik ja väärikas. Samas on mustas veidike salapära, tundmatust ja sügavust. Selline mõnus värv, mida iga päev kanda :)

Nii on minu seekordsed pinalid kombinatsioonis musta värviga-
üks kärts(neoon)roosa (või fuksia) ja teine valgega.
Õmmelda oli neid veidike raske, sest kõik virvendas silme ees :)
Tagasiside oli pinalitele väga hea- kõige rohkem meeldis, et nimi peal ja samas piisavalt suured, et mahuks ära nii joonlaud kui ka kogujaga teritaja.

Aga alustame algusest: Musta-fuksiaga pinal.
Tütarlapsel on ju pea kõik asjad suht-koht sama värvi.
Pinal sai selline:

Pealtvaade enne kokkuõmblemist ja nimepanekut:

Vooder pidi ka eriti särts olema:

Ja teine pinal ka: Musta-valgega.
Tütarlaps käib juba V klassis, ja sooviks oli, et sobiks juba suuremale lapsele.
Värvivalik jäi musta-valgega, samuti pidi olema vooder must-valge.
Pitsi-satsi võis kasutada :)

Vooder sai valge-musta täpiline:

Pinali pealtvaade enne õmblemist:

Nimed tikkis MTÜ Loov Rõõm
Kangad on puuvillased, pinali sees on 5mm paksune viltkangas, mis hoiab hästi vormi ja kaitseb pliiatseid ka :)
--------
Kui soovid ka omale sarnast pinalit, siis palun kirjuta mulle: lapitood@gmail.com 
Kui Sulle meeldivad mu tööd ja Sa tahad olla kursis minu tegemistega,
siis vajuta "meeldib" minu lehel: https://www.facebook.com/kaire.lapitood/

Pinal ja sussikott Kaisale

Kool käib ikka täie hooga ja minu käest on küsitud,
et kas ma oma tütrele ka miskit õmblesin. Ikka õmblesin, kuidas siis muidu :)
Kuna meie majas on kangaid jalaga segada, siis sai tütarlaps ise endale sobivad välja valida. Pinali jaoks sai suurte lilledega roosa kangas, millele õrnlilla pitsiriba kaunistuseks. Lapitehnikas sussikotile sai kasutatud pinali roosasid kangaid ja voodri tume-lillelist kangast:

Pinali pinnalaotus enne kokkuõmblemist:

Pinali vooder (minu lemmik kangas):

Ja sussikott eraldi ka :) Sussikotile panin alla nurkadesse öösid:

Nimed tikkis MTÜ Loov Rõõm.
Kangad on puuvillased, pinali sees on 5mm paksune viltkangas, mis hoiab hästi vormi ja kaitseb pliiatseid ka :)
--------
Kui soovid ka omale sarnast pinalit ja sussikotti, siis palun kirjuta mulle: lapitood@gmail.com 
Kui Sulle meeldivad mu tööd ja Sa tahad olla kursis minu tegemistega,
siis vajuta "meeldib" minu lehel: https://www.facebook.com/kaire.lapitood/

Öökulliga sussikott

On september ja oleme värskelt kooliskäimise lainel :)
Lisaks pinalitele on koolis vaja ka sussikotte, dresside hoidmiseks kotte,
ujumisriiete jaoks kotte jne.

Ja nii leidiski Ihaste Päeva laadal üks klient enda lapsele sobiva lapitehnikas koti ja palus sellele peale öökulli. Öökullid on tema lapse suured lemmikud ja nii saaks korraga mitu head asja- lapsele lemmikuga kott, mis on täiesti erinev teiste omadest ja samas mahutab ära kõik vajalikud asjad :)
Mõeldud ja tehtud :)

Pildid "enne" ka :)
Siin on puuvillastest kangastest lapitehnikas kott:

Nüüd ilmub öökulli keha :)

Ja siis juba ka muud osad:

Valmis kotile lubas tellija ise nööbisilmad õmmelda, seetõttu on need pildile joonistatud:

Kott on 100% puuvillane- nii pealis kui ka vooder. Sangad villased.
Mõõdud: Kõrgus 39cm, laius 33cm.
--------
Kui soovid ka omale sarnast kotti, siis palun kirjuta mulle: lapitood@gmail.com
Kui Sulle meeldivad mu tööd ja Sa tahad olla kursis minu tegemistega,
siis vajuta "meeldib" minu lehel: https://www.facebook.com/kaire.lapitood/

Nimeline pinal Kristelile

Juba homme ongi esimene september :)
Kõik on uus septembrikuus. Nii ka pisikesele Kristelile mõeldud nimeline pinal. Arutasime Kristeli emaga, missugune see pinal võiks olla. Tuleb välja, et  Kristel on suur tantsusõber. Kristeli jaoks on tants kogu tema elu. Nii saigi valitud heleisinine pisikeste baleriinidega kangas taustaks. Kaunistuseks kohev roosa pael, mis meenutab tutu-seelikut. Veidike lillelist paela juurde ja saigi ilus pinal valmis :)
Soovin Kristelile ilusat kooliteed!

Eestvaade:

Tagantvaade:

Voodrikanga tükike on pärit väga-väga ammusest ajast, täiesti uus.
Lihtsalt ootas uut omanikku :)

Seekord kasutasin mahulise vatiini asemel 5mm paksust viltkangast.
Hoiab paremini vormi ja kaitseb ka pliiatseid.
Valmispinali mõõdud: laius 25cm, kõrgus 7cm, sügavus 7cm.

Kui soovid ka omale sarnast pinalit, siis palun kirjuta mulle: lapitood@gmail.com
Kui Sulle meeldivad mu tööd ja Sa tahad olla kursis minu tegemistega,
siis vajuta "meeldib" minu lehel: https://www.facebook.com/kaire.lapitood/

Abielusõrmuse uskumatud seiklused

Kallid sõbrad!
Kas teate, kuidas sünnivad anekdoodid? Tavaliselt sünnivad need "päriselus" toimunud sündmuste taustal. Täna tahan ma kirjutada ühest abielusõrmusest, kes omaniku käest plehku pani. Sellest, kus ja kuidas ta seikles ja kas ka koju tagasi jõudis...
Head lugemist!

Ühel ilusal talvisel veebruarikuu õhtul läks pereisa uisutama. Oli väga ilus talveilm, natuke külma, parajalt lund. Kanali peale oli aetud uisurada ja nii käis pereisa ikka õhtuti peale tööd uisutamas. Ükskord aga tuli ta kurva näoga oma abikaasa juurde koju ja teatas, et tema kullakallis abielusõrmus kadus ära. Pereema oli kohe tükk aega sõnatu... kohe nii sõnatu, et hakkas nutma. Nuttis kohe südamest ja kaua.
"Kuidas siis nii?" olid esimesed sõnad, mis pereema suutis välja öelda. Koos hakati arutama, et kuidas. Võis olla nii, et uiskude jalgapanemisel silla peal. Või keset Kanalit, kui Pereisa vastas telefonikõnele ja võttis hetkeks kindad käest. Või puhkepausi ajal kalda peal. Igal juhul käidi mitmeid kordi otsimas. Otsiti lumega ja pärast lume sulamist vee seest. Pereema palvetas ja palus, et sõrmus ikka tagasi koju tuleks. Aga päevad, need möödusid ja möödusid...

Samal ajal seikles sõrmus mööda Tartu linna ringi ja tal oli üpris lõbus. Ta pani oma peremehe juurest kohe silla peal plehku. Seal, kus uiske jalga pannakse. Kukkus kopsti lume sisse ja oli hästi vagusi. Muidu oleks peremees ju kohe märganud. Kui peremees eemale sõitis, hakkas sõrmusel igav. No kaua sa ikka seal lume sees istud ja ootad ja külmetad, eksju... Siis hakkas ta endale tähelepanu tõmbama ja kuupaistel helkima. Ja oh imet, üks sportlik vanem härra juhtus vaatama. Sõrmus oli juba natuke jää sisse kinni jäänud, aga härra sai ta sealt kätte. Uuris sõrmust ikka eest ja takka, väljast ja seest. Nii leidiski sisse graveeritud nime ja kuupäeva. Kui läks koju, tegi pilti ja pani sotsiaalmeediasse kuulutuse üles, et omanikule ulakas sõrmus tagastada. Paraku ei tulnud mingit vastust... Aga päevad, need möödusid ja möödusid...

Siis tuli leidjale väärt mõte- ta pöördus Tartu per.büroose, et ehk sealt saab ta abi. Saigi. Ametnik oli lahke ja uuris kuupäeva järgi, kas sellel päeval on selle nimega abiellujaid. Uuris välja telefoni numbri ja helistades sai teada tõe-  jah, see sõrmus on kadunud asjade nimekirjas. Samuti sai kokku lepitud, kus ja kuidas leidja ja pereisa kokku saavad, et seiklushimuline sõrmus omanikule tagastada.

Kodus aga oli pereisal oma naisukesele suurepärane uudis. Nende kullakallis sõrmus jõuab varsti koju. Koos siis arutati, et kuidas leidjat tänada ja mida võiks tänutäheks kinkida. Kuna tegemist oli tõesti sportliku härraga, siis leiti, et joogamatt ja sellega koos joogamati kott on kõige õigem kingitus. Pereema vuristas seepeale õmmelda. Valis ilusad värvilised kangad, sobitas nad mustrisse ja õmbles kotiks. Ikka nii, et oleks ilus, mugav ja ka praktiline.
Kokkusaamine oli toredamast toredam. Aeti juttu ja veelkord arutati sõrmuse kadumise asjaolud üle. Naerdi selle üle, kui väike on ikka Eesti ja eriti Tartu linn, sest nii pererahvas kui ka leidja tegutsevad Annelinna-Ihaste liinil :)
Leidjal oli ka pereemale kingitus kaasa- suur karbitäis kukeseeni, sest armastus käib ikka kõhu kaudu :) Kõik on hea, mis hästi lõpeb, eksju :)

Ja siin ka mõned pildid kotist. Materjaliks impegneer, külje peal tasku võtmete ja muu tarviliku jaoks,  lapitehnikas kaunistusega, mille ääres helkurribad. Sisse mahub 60cm pikkune joogamatt. Väikesed sangad ja üks pikk reguleeritav sang.

Kui Sulle meeldivad mu tööd ja Sa tahad olla kursis minu tegemistega,
siis vajuta "meeldib" sellel lehel: https://www.facebook.com/kaire.lapitood/