Aiahooaeg on avatud

Õigupoolest sulasin ma olematu lume alt välja juba 8.märtsil. Pool-ootamatult kätte tulnud vaba pühapäev ja imeilus ilm ei lubanud tubaseks jääda. Pakkisime pere sisse ja Krundi peale :D
Tuul oli küll vali, kuid aias väikest ringvaadet teha see ei seganud. Abikaasa koos Noormehega hakkasid kohe ehituse asju ajama ja mina vaatasin, mis aias toimub. Kõige raskem oli Piigaga- tema oli lihtsalt ära unustanud, kuidas maal iseseisvalt olla ja hakkama saada. Seetõttu saatsime ta tuppa vanaisa juurde ;)
Väike pildiülevaatus ka-ninad on väljas:

Uuesti sain ma krundi peale järgmisel nädalavahetusel ehk 14-15.märts. Ka siis oli tuuline, kuid tuul oli soe ja päike küttis :D  Seekord olime paremini ette valmistunud. Kõikvõimalikke riietusevariante ja jalanõusid kaasa võetud... Hommikupoole olin jope ja saabastega, peale lõunat juba tossudega ja seljas ainult vest, et saaks käsivartele esimese päikese. Piiga tundis ennast nagu kodus- teadis täpselt, kus on kruusahunnik, kus on oksakesed ja kus saab kividega mängida jne. Ei mingit virisemist enam, last peaaegu ei kuulnud-näinud, sest tal olid omad tegemised :D
Mina sain küllalt palju tööd ära tehtud- kraavipervele jäänud oksad lõkkes ära põletatud, kulu ja heina kokku riisutud ja ära põletatud. Kasvuhoone sai tervenisti ümber kaevatud, lisasin ka paar pange hobusesõnnikut. Ei mingit pori ega löga, muld on kenasti tahe. Kilet veel peale ei pannud- ootan ära esimese vihma, et muld saaks niiskust. Kui sõnnikuhunniku lahti võtsin, siis kohati olid vihmaussid kattekile vahele roninud, kuid talve siiski kenasti üle elanud. Toimetasin nad kenasti kasvuhoone mulda.

Vaarikad korrastatud ja lõigatud. Värava tagune ja koerakuudi ümbrus riisutud, korrastatud. Maasikatelt vanad lehed-varred lõigatud-riisutud. Uutes maasikapennardes on taimed kõik kenasti elus, ainult noblud (ehk küüslaugud) olid end tagurpidi keeranud, sabad ülespidi. Keerasin nad siis tagasi ja litsusin mulla ka kenasti kinni.
Roosid on kenasti elus ja ilusate pungadega, lõikama veel ei hakanud.

Sirelil on ka väga suured pungad

Igihaljas tipmine puksrohi on imeilus

Nädal aega hiljem on ninakestest saanud ilusad õied ja paksud lehed, tikripõõsal suured rohelised pungad.

Tubasest potimajandusest ka. Tomatit ega parikat pole mul vaja ette kasvatada, selle eest hoolitsevad nii ema kui ämm. Ent ikkagi sooviks ju ise ka... lisaks tahaks Piigale elevust tuua. Niisiis sai ostetud 10 turbatabletti.

Kirjas oli, et lasta 5 minutit vees liguneda ja siis külvata seemned. Mulle tundus uskumatuna, et nii lühikese ajaga saab neist asja ning valmistusin ikkagi ööpäevaseks leotamiseks ;)  Kõik kartused osutusid siiski ülearusteks- nii kui kirjas, nii ka juhtus- vesi tõmmati tegelikult lausa hetkega tablettidesse ja kohe sai ka seemned mulda. Kasutasin tavalisi poest ostetud paprikate seemneid- viis punast ja viis kollast.

Praeguseks hetkeks on neist saanud sellised nupsikud. Ühe murdsin kogemata ära, sinna tabletti sai külvatud uus seeme, aga temaga läheb veits aega.

Kevad on ikka täiega käes :D

Palgatööst vaba päev... mida teha?

Sel nädalal oli mul kaks (palga)tööst vaba päeva. Esimene päev kulus asjaajamise peale, lisaks käisin Piigaga arsti juures. On teine veidike köhane-nohune, aga see pidi kergelt mööduv nähtus olema. Teisel päeval aga võtsin töö tõsiselt ette- ikkagi "tõeline eestlane"- vabal päeval tehakse tööd! Võtsin ette riisuda Ihaste-kodus vana õunapuu aed, mõned püsilille peenrad olid veel koristamata- lõikamata. Oksapuru ja leherisu sai aga palju, kuhjasin selle keset põldu, mõtlesin, et seal võib ju julgelt põlema pista- ümberringi must maa... Aga tuul keerutas. Olete ju telekast näinud neid tornaado keerislonte. Vot siis leidis üks selline tuuleiil ka minu väikese lõkke üles ja keerutas ühe korraliku tulelondi kasvavate kuuskede poole. Kartsin juba, et tekitab mul korraliku ladvapõlengu. Õnneks sai tuul otsa ja kuused põlema ei läinud. Ajasin lõkke rehaga laiali, natuke tossas ja siis kustuski ära. Päris õudne oli!
Aga peale pisikest vahejuhtumit ma riisusin puudealust siiski edasi, ainult, et hunnikuid tekkis maru palju- kui tuul vaibub, ehk siis teen kunagi lõket ka. Võib-olla jätan hoopis maitule jaoks ootele...
Mis mind hämmastas, on see, et lõunapoolsel küljel on maa ära sulanud ja muld tuhkkuiv, lausa tolmab. Aga põhjaküljes, kus vari ei lase päikest ligi, on maa ikka veel keltsa all ja vesine. Sinna ei tasu oma jalga toppida- võib kinni jääda! Sellegipoolest olen (töö)päevaga väga rahul, selg sai korralikult märjaks rassitud- ehk siis oli trenni eest. Hoolimata kinnastest, on ka mõned villid peopesas. Ja otse loomulikult aias jälle ilusam :D
Põhjapoolne külg saab tehtud siis, kui õige aeg, küll jõuab.