neljapäev, 31. detsember 2015

Aasta 2015 kokkuvõte

Eelmise aasta jaanuari postituses Eesmärgid 2015 olin ikka nii optimistlik :D
Tehtud sai vaid kübeke. Kas ma olen rahul endaga? Muidugi mitte!
Kas ma õpin sellest midagi? Otseloomulikult!
Pean ka edaspidi plaani, aga tasa ja targu- kuuma suppi ei süüa tulisest peast!
Kui ma töötan mõttega ja eesmärgiga, siis on tulemust parem ette kujutada.
Ja nii jõuab tulemus ka kiiremini kohale.
Iga päev natuke ja ma ei väsi oma teekonnal ära!

Kogu minu 2015 aastat võiks iseloomustada teemaga:
Rahulolematus on edasiviiv jõud! Siis hakkavad muutused toimuma :D

Esiteks: Koolitus ja õppimine ja õppust võtmine.
Jaanuarist märtsini sõitsin Tallinna vahet "Loovettevõtja koolitusel", kus õpetajaks Kristjan Otsmann. Ma olen siiani vaimustuses! Siht on selge ja Suur Projekt võtab vaikselt ilmet. Tema raamatut "Hetk" loen iga kuu uuesti üle. Kui Teil vähegi võimalik, siis minge Kristjani koolitusele, kui ei ole võimalik, siis lugege seda raamatut. Saab parem!
Maikuus käisin Tartu Rahvaülikoolis kursustel. Lihtne, aga vajalik koolitus.
Ja septembris kõige tipuks EAS-i "Alustava ettevõtja baaskoolitus" koos moderaator Elmo Puidetiga. Jällegi, olen megarahul!!! Kui vähegi võimalik, osalege tema koolitustel või konsultatsioonidel. Hakkab minema väga hästi!

Teiseks: Enne oma pere, siis kõik ülejäänu.
Kuigi see lause võib tunduda enesestmõistetavalt, siis mõnikord on siiski raske teisele inimesele "EI" öelda. Mõnikord Sind lihtsalt kasutatakse ära, teatakse, kuhu nupu peale on vaja vajutada, et süümekaid tekitada...  Juba eelmise aasta sees nägid mõned mu sõbrad ja tuttavad, minu muutumist enesekindlamaks ja otsustavamaks. Nii saigi eelmine aasta, hoolimata kõigest, tehtud mõned Eesti-sisesed reisid nii Rakverre kui Pärnusse. Piiga sai omale kingituseks ehtelaeka - nii ei saa öelda, et "kingsepal pole kingi jalas".

Kolmandaks: Otsusta!
Kui oled rahulolematu, siis muuda ennast või oma suhtumist!
Mida aasta edasi, seda rohkem ma tundsin, pole rahul... et midagi on nagu puudu, aga samas ei süüvinud ka enesesse, et üles leida see "päris" põhjus. Kuid nende koolituste käigus sai selgeks, et rahul ja eelkõige õnnelik, olen ma siis, kui õmblen. Ma olen töötanud headel töökohtadel, väga toredate inimeste seltsis, aga ometi on mingil hetkel tekkinud tunne, et "tööl käimine segab mind". Et ma tahaks kogu aeg ainult oma õmblusmasina seltsis veeta. Ja nii ma olengi alates septembrist palgatööst prii. Otsustasin ära! Julgus on kõige alus, kaotada pole ju midagi, ainult võita!

Neljandaks: õmblemist rohkem kui kunagi varem, kuid siiski mitte piisavalt!
Siia alla kuuluvad teksa-projektid, täheklotsid, patjasid mitu tükki, lapitekke paar, allhanketööd, lapiseelik omale ja tütrele, inglid, kotid joogamattidele, vennale linased püksid, lugematu hulk pajalappe ja kosmeetikakotte, suured ja väiksemad lapitehnikas kotid, karudele puu. Kõike polegi siin blogis näidanud...

esmaspäev, 14. detsember 2015

Kotid kingituseks


Laupäeva hommikul teatas poeg, et tema läheb õhtul sõbrale sünnipäevale ja on tarvis kingitust. Sõber oli just saanud e-lugeri ja sellele võiks õmmelda ümbriskoti. Valisime siis koos kangaid- väljapoole sai tumepruun ja oranz impegneerkangas ja sisse puuvillane vooder, vahele pehmenduseks mahuline vatiin. Kinnitus krõpsupaelaga. Peale sai tikitud noormehe nimetähed.

Detsembri  alguses küsis tuttav, kas on miskit head materjali, millest teha kott ujumisriiete jaoks. Sest tema laps käib ujumas ja on vaja kotti, kuhu saaks märjad rätiku ja ujumispüksid panna. Pakkusin välja impegneeri- kuivab kiiresti ja on kerge hooldada. Kuna poisile meeldib väga SuperMario dinosaurusest sõber Yoshi, siis sai kotile tema pilt aplitseeritud. Kõik ääred käsitsi sämppistega üle tikitud. Turvalisuse huvides on kotil ka helkurriba. Kotisuu käib nööridega kinni ja seda saab kanda seljas nagu seljakotti. Lisaks on lukuga tasku, kuhu panna võtmed ja muu tarvilik. Peale sai tikitud poisi nimi.