Aasta 2015 kokkuvõte

Eelmise aasta jaanuari postituses Eesmärgid 2015 olin ikka nii optimistlik :D
Tehtud sai vaid kübeke. Kas ma olen rahul endaga? Muidugi mitte!
Kas ma õpin sellest midagi? Otseloomulikult!
Pean ka edaspidi plaani, aga tasa ja targu- kuuma suppi ei süüa tulisest peast!
Kui ma töötan mõttega ja eesmärgiga, siis on tulemust parem ette kujutada.
Ja nii jõuab tulemus ka kiiremini kohale.
Iga päev natuke ja ma ei väsi oma teekonnal ära!

Kogu minu 2015 aastat võiks iseloomustada teemaga:
Rahulolematus on edasiviiv jõud! Siis hakkavad muutused toimuma :D

Esiteks: Koolitus ja õppimine ja õppust võtmine.
Jaanuarist märtsini sõitsin Tallinna vahet "Loovettevõtja koolitusel", kus õpetajaks Kristjan Otsmann. Ma olen siiani vaimustuses! Siht on selge ja Suur Projekt võtab vaikselt ilmet. Tema raamatut "Hetk" loen iga kuu uuesti üle. Kui Teil vähegi võimalik, siis minge Kristjani koolitusele, kui ei ole võimalik, siis lugege seda raamatut. Saab parem!
Maikuus käisin Tartu Rahvaülikoolis kursustel. Lihtne, aga vajalik koolitus.
Ja septembris kõige tipuks EAS-i "Alustava ettevõtja baaskoolitus" koos moderaator Elmo Puidetiga. Jällegi, olen megarahul!!! Kui vähegi võimalik, osalege tema koolitustel või konsultatsioonidel. Hakkab minema väga hästi!

Teiseks: Enne oma pere, siis kõik ülejäänu.
Kuigi see lause võib tunduda enesestmõistetavalt, siis mõnikord on siiski raske teisele inimesele "EI" öelda. Mõnikord Sind lihtsalt kasutatakse ära, teatakse, kuhu nupu peale on vaja vajutada, et süümekaid tekitada...  Juba eelmise aasta sees nägid mõned mu sõbrad ja tuttavad, minu muutumist enesekindlamaks ja otsustavamaks. Nii saigi eelmine aasta, hoolimata kõigest, tehtud mõned Eesti-sisesed reisid nii Rakverre kui Pärnusse. Piiga sai omale kingituseks ehtelaeka - nii ei saa öelda, et "kingsepal pole kingi jalas".

Kolmandaks: Otsusta!
Kui oled rahulolematu, siis muuda ennast või oma suhtumist!
Mida aasta edasi, seda rohkem ma tundsin, pole rahul... et midagi on nagu puudu, aga samas ei süüvinud ka enesesse, et üles leida see "päris" põhjus. Kuid nende koolituste käigus sai selgeks, et rahul ja eelkõige õnnelik, olen ma siis, kui õmblen. Ma olen töötanud headel töökohtadel, väga toredate inimeste seltsis, aga ometi on mingil hetkel tekkinud tunne, et "tööl käimine segab mind". Et ma tahaks kogu aeg ainult oma õmblusmasina seltsis veeta. Ja nii ma olengi alates septembrist palgatööst prii. Otsustasin ära! Julgus on kõige alus, kaotada pole ju midagi, ainult võita!

Neljandaks: õmblemist rohkem kui kunagi varem, kuid siiski mitte piisavalt!
Siia alla kuuluvad teksa-projektid, täheklotsid, patjasid mitu tükki, lapitekke paar, allhanketööd, lapiseelik omale ja tütrele, inglid, kotid joogamattidele, vennale linased püksid, lugematu hulk pajalappe ja kosmeetikakotte, suured ja väiksemad lapitehnikas kotid, karudele puu. Kõike polegi siin blogis näidanud...