Aasta 2016 kokkuvõte

Seda aastakest on jäänud vaid viimane poolteist päeva ja see aasta on/oli hoopis teistsugune, kui eelmised aastad...

"Ma pole see, kes ma olin eile"
Iga päev me aina kasvame ja muutume ja õpime midagi juurde. Kui oled kord midagi uut omandanud, siis pole tagasipöördumine vana juurde pole enam võimalik. Taandarengut pole õnneks võimalik õppida. Kogemused ja uued oskused tulevad uksest ja aknast- kas me tahame või ei.

Minu selle aasta suurimateks märksõnadeks ongi õppimine ja õpetamine.
Kevadel osalesin Tartu Rahvaülikoolis teksakoolitusel "Denim Dream",
suvel otsustasin astuda Tartu Ülikooli täiskohaga tudengiks ja
sügisel alustasin õppimist lapitöö kursusel Tallinnas Marja Matiiseni käe all.
Lisaks õppimine läbi kogemuste- firma asutamine, esimene iseseisev laadal käimine, oma elu seadmine rollides: ettevõtja-õpilane-pereema.

Jah, ettevõtjana pole ma teiste jaoks ehk kõige parem eeskuju.
Mulle on ette heidetud, et Sa tegid ju firma, aga käive pole nii ja nii suurune...
Et iga päev ei tulegi uut pildikest ja toodet...
Et õpetajana Tartu Õmblusklassis pole mul kõikidele õpilastele pakkuda isiklikku õmblusmasinat... Õnneks pole kõikidele meele järele olemine võimalik 😜
Alati leidub neid, kes teavad paremini, kuidas mina oma elu pean elama ja mida tegema, et teistel oleks parem, eksju... 😎

Tegin firma selleks, et mul oleks vabadus valida oma tööaeg ja töö, mis mulle tõesti meeldib. Seetõttu leidsin ka endas jõudu värske firma kõrvalt viia täide ammune unistus ja astuda ülikooli. Jah, selle pärast kannatab minu sissetulek-  firma töötab vaid osalise koormusega. Raha on alati vaja, kuid hea enesetunne ei sõltu ainult rahanumbrist! Väga oluline on eneseteostus ja vaba aeg pere jaoks just siis, kui neil on seda tarvis, mitte siis, kui töögraafik lubab.
Ma olen tänulik, et see on mul võimalik!

Soovin Teile ilusat aastavahetust ja julgust liikuda soovide täitumise rajal!
Olge hoitud!

Põlled pisikestele küpsetajatele

Öeldakse, et tühi kõht on kõige parem kokk.
Tegelikult on nii, et lapsed, oma siiruses, on kõige paremad kokad 😊
Need pisikesed põlled rändasid Viimsisse ühe pere lastele,
et nad siis koos perega saaksid ilusaid piparkooke küpsetada.
Et põlled omavahel sassi ei läheks, on neil ka lapse nimetäht peal 😊

Nende põlledega oli aga väga kiire ja seetõttu jäid pildid enne saatmist tegemata.
Õnneks saatis pereema mulle pildi, kui põlled said pakist välja võetud😍😍

Põlled on 100% puuvillased.
--------
Kui soovid ka omale sarnaseid põllesid, siis palun kirjuta mulle: lapitood@gmail.com 
Kui Sulle meeldivad mu tööd ja Sa tahad olla kursis minu tegemistega,
siis vajuta "meeldib" minu lehel: https://www.facebook.com/kaire.lapitood/

Satsiline pulmapadi

Olen alati imetlenud pulmadeks tehtud sõrmusepatju.
Nad on imeilusad, satsilised, heledad, sätendavad... ja mis kõik veel.

Kui nüüd mulle üks Hr. Abikaasa esitas soovi teha pulmapildist padi, kohkusin ma esiti ära. See on väga suur vastutus... Loodan, et Pr. Abikaasa jäi rahule :)

Pildi kandmine kangale kulges väga hästi- värvid jäid ilusad ja säravad.
Valge puuvillane kangas on kogu padjale ilusaks taustaks.
Pildi ümber sai kroogitud kreemvalge pits. Padja välisäärtele sai lumivalge pits.

Padjal on taga lukuga kinnis, et määrdumise korral ikka padjakatet saaks pesta.
Sees on valmis sisupadi suurusega 40x40cm.

Soovin noortele palju õnne ja armastust!
Hoidke üksteist!

Küünlad purgis

Juba on käes juunikuu keskpaik, kuid ilm otsustas külm ja vihmane olla.
Nii külm, et Soomes tuli lausa lumi maha- vaata videot siit.

Nii tekibki tunne, et Jõulud tulevad enne Jaanipäeva ja vaja kindlasti küünlad põlema panna. Need pisikesed beebitoidu purgid sobivad hästi teeküünalde jaoks. Klaasist purk hajutab valguse ja kaunistus loob mõnusa ja hubase meeleolu.
Õpetajaks oli kallis õde Pärnust :)

Kui soovid neid endale, siis kirjuta mulle: lapitood@gmail.com

Kleit lasteaia lõpetamiseks

Minu kallis tütreke lõpetas laupäeval lasteaia. Esimene lõpupidu :)
Mõelda vaid- minu pisikene Piiga läks lasteaeda septembris 2010,
ja nüüdseks on see peaaegu kuus aastat kestnud tee läbi saanud.
Pikk aeg, eksju...
Kontsert oli ilus, lilled, õpetajad, kaaslased... Oeh, ma ikka jõudsin pisardada :)
Aga Piigale sai lõpupeo jaoks õmmeldud lapiline hõlmikkleit:

Tegelikult on see ümber tehtud tema lapiseelikust. Piiga lihtsalt kurtis kogu aeg, et kumm pigistab vöö ümbert ja ei meeldinud talle see seelik kohe mitte. Aga nüüd on ta hea meelega nõus seda kleiti veel kandma.
Eriti kui emme paneb selga oma lapiseeliku :)

Ametlikud lõpupeo pildid alles tulevad, kuid mõne klõpsu saime ka ise püütud...

Võtsin 2 päeva puhata... / Took 2 days off...

Oli reede, 7.augusti hommikupoolik. Plaan oli rahulikult ärgata, hommikut süüa ning siis Pärnu poole sõitma hakata. Olime tütrega kahekesi ja mu kallis õeke juba ootas meid. Väljasõit hilines veidi, sest ärkamine oli isegi liiga rahulik :P
Ühe korraliku peatuse tegime Viljandis, kolasime riidepoes ja raamatupoes ja lihtsalt olime niisama. Ma pole ammu olnud niisama :D Kogu aeg on ju midagi teha, kogu aeg on ju kiire-kiire-kiire. Väike näksimine ja teekond võiski jätkuda. Ilm oli soe ja aina kuumemaks läks. Aga sellest polnud midagi- ees ootas meri :D

It was Friday morning. Our plan was to wake up quietly and then start our journey to Pärnu. There was only two of us- my daughter and I. My sister allready was waiting for us. Departure was little bit late because we were too slow to wake up :)
We stopped in Viljandi for quick snack, went to clothes shop and bookstore. And were just like that, doing nothing specific. I haven't been "just like that" in a long time- allways busy-busy-busy.
The wheather was warm and it was getting hot but there was a sea waiting for us :D

Pärnusse jõudes oli õeke juba rannas. Kiiresti parkisime auto marketi ette ja suundusime samuti randa. Kuigi kohati tundus, et tuul on liiga tugev, siis rannas oli sellest vaid hea meel. Tuul tõi kogu sooja merevee randa ja niisama olla oli ilmatu mõnus. Kiiret polnud kuhugi. Lihtsalt istusid merevees või sõid kaldal maasikaid. Samal ajal oli Pärnu  rannas ka WEEKEND festival ja kogu see muusika ja meeletu tulede möll oli näha ja kuulda ka meie asukohta Mai rannas. Mõnus!

My sister was allready in the beach. Quickly we parked the car and headed to the beach as well. Although the wind seemed to be too strong it was pleasant in the beach. Wind brought the entire warm seawater to the beach. Speedy was nowhere. Just sitting on the shore of sea water and eating strawberries. At the same time, there was also WEEKEND Pärnu beach festival and all this frenetic music and lights, was seen and heard in our location in Mai beach. Unforgettable!

Niisama istudes ja mõnuledes möödus mitu tundi. Siis aga suundusime Pärnu poodidesse kolama ning hiljem juba õe juurde tuppa. Lapsed olid kuumast väsinud ja nii oli neil tore toas koos mängida.
Hommik algas samuti rahulikult ja laisalt. Kui kell 11 meie suundusime tagasi Tartu poole, siis õde koos pojaga läks jälle randa. Kraadiklaas näitas 27,5 *C ja tuult peaaegu polnud, õhk oli nii niiske, et polnud midagi hingata.

Just sitting down in the beach, it took several hours. Then we headed to Pärnu walk around the shops and then later to the sisters home. The children were tired, so it was nice them to play together inside.

The mext morning began quietly and idly as well. At 11 AM we were headed back to Tartu and my sister with her son went back to the beach. Thermometer showed 27.5 *C (=81.5*F), almost no wind, and the air was so damp that we had nothing to breathe.

Tagasiteel külastasime ka LOTTEMAA teemaparki. Olen väga rahul! 

On the way back we visited LOTTEMAA theme park. I am very pleased!

20km enne Tartut põikasime ka venna juurest läbi. Paar tundi ka seal jutuvada, mõnus grilline söömaaeg, saun :D Taevalik!

Koju jõudes, kell pool kümme, sähvis meie pea kohal äike ja sadas vihma. Olin väsinud ja ühtaegu välja puhanud :D

20kilometers before Tartu lives my brother. We visited them also. Few hours talking, light grilled dinner, sauna... Like in heaven!

When we arrived home, at 9.30 PM, there was heavy lightning and was raining. 

I was tired and at the same time well rested.

Üks imetore nädalavahetus

Abikaasa firma otsustas korralda suvepäevad Lahemaa Rahvuspargis,
lisaks külastasime paari päeva jooksul giidi saatel nii Palmse kui ka Vihula mõisa, mereranda, Rakvere linnust ja teatrit.
Pisikestele oli Palmse mõisas vaatamiseks etendus Mina olin veel väikene.
Õnneks oli seal rohkem kohti ja ka mina sain sellest väga heast etendusest osa-
ma ka ju pisikene :D  SOOVITAN!
Koduks oli meile suurepärane Ojaäärse loodusmaja, kus kahel õhtul nautisime sauna, laulsime kitarri saatel. Firma Boss on suurepärane grillimeister, niiet kõht siiani täis suurepärast grill-liha, lisaks suitsuangerjat ja suitsulatikat, värske kartul ja salat...
Lastel oli seal ruumi joosta, turnida, mängida :)
Oh, elu on MÕNUS :D

Aiahooaeg on avatud

Õigupoolest sulasin ma olematu lume alt välja juba 8.märtsil. Pool-ootamatult kätte tulnud vaba pühapäev ja imeilus ilm ei lubanud tubaseks jääda. Pakkisime pere sisse ja Krundi peale :D
Tuul oli küll vali, kuid aias väikest ringvaadet teha see ei seganud. Abikaasa koos Noormehega hakkasid kohe ehituse asju ajama ja mina vaatasin, mis aias toimub. Kõige raskem oli Piigaga- tema oli lihtsalt ära unustanud, kuidas maal iseseisvalt olla ja hakkama saada. Seetõttu saatsime ta tuppa vanaisa juurde ;)
Väike pildiülevaatus ka-ninad on väljas:

Uuesti sain ma krundi peale järgmisel nädalavahetusel ehk 14-15.märts. Ka siis oli tuuline, kuid tuul oli soe ja päike küttis :D  Seekord olime paremini ette valmistunud. Kõikvõimalikke riietusevariante ja jalanõusid kaasa võetud... Hommikupoole olin jope ja saabastega, peale lõunat juba tossudega ja seljas ainult vest, et saaks käsivartele esimese päikese. Piiga tundis ennast nagu kodus- teadis täpselt, kus on kruusahunnik, kus on oksakesed ja kus saab kividega mängida jne. Ei mingit virisemist enam, last peaaegu ei kuulnud-näinud, sest tal olid omad tegemised :D
Mina sain küllalt palju tööd ära tehtud- kraavipervele jäänud oksad lõkkes ära põletatud, kulu ja heina kokku riisutud ja ära põletatud. Kasvuhoone sai tervenisti ümber kaevatud, lisasin ka paar pange hobusesõnnikut. Ei mingit pori ega löga, muld on kenasti tahe. Kilet veel peale ei pannud- ootan ära esimese vihma, et muld saaks niiskust. Kui sõnnikuhunniku lahti võtsin, siis kohati olid vihmaussid kattekile vahele roninud, kuid talve siiski kenasti üle elanud. Toimetasin nad kenasti kasvuhoone mulda.

Vaarikad korrastatud ja lõigatud. Värava tagune ja koerakuudi ümbrus riisutud, korrastatud. Maasikatelt vanad lehed-varred lõigatud-riisutud. Uutes maasikapennardes on taimed kõik kenasti elus, ainult noblud (ehk küüslaugud) olid end tagurpidi keeranud, sabad ülespidi. Keerasin nad siis tagasi ja litsusin mulla ka kenasti kinni.
Roosid on kenasti elus ja ilusate pungadega, lõikama veel ei hakanud.

Sirelil on ka väga suured pungad

Igihaljas tipmine puksrohi on imeilus

Nädal aega hiljem on ninakestest saanud ilusad õied ja paksud lehed, tikripõõsal suured rohelised pungad.

Tubasest potimajandusest ka. Tomatit ega parikat pole mul vaja ette kasvatada, selle eest hoolitsevad nii ema kui ämm. Ent ikkagi sooviks ju ise ka... lisaks tahaks Piigale elevust tuua. Niisiis sai ostetud 10 turbatabletti.

Kirjas oli, et lasta 5 minutit vees liguneda ja siis külvata seemned. Mulle tundus uskumatuna, et nii lühikese ajaga saab neist asja ning valmistusin ikkagi ööpäevaseks leotamiseks ;)  Kõik kartused osutusid siiski ülearusteks- nii kui kirjas, nii ka juhtus- vesi tõmmati tegelikult lausa hetkega tablettidesse ja kohe sai ka seemned mulda. Kasutasin tavalisi poest ostetud paprikate seemneid- viis punast ja viis kollast.

Praeguseks hetkeks on neist saanud sellised nupsikud. Ühe murdsin kogemata ära, sinna tabletti sai külvatud uus seeme, aga temaga läheb veits aega.

Kevad on ikka täiega käes :D

Täheklotsid.

Kõik sai alguse sellest, et mu endine töökaaslane küsis, kas ma tean kedagi, kes oskaks õmmelda täheklotse. Soovis oma tütrele kingituseks. Saatis mõned näidispildid ka. Esimese mõttena jooksid peas ringi tuttavad lapitehnikud, kellele tööd pakkuda, kuid lasin sel mõttel ja ideel ühe päeva laagerduda.
See mõtlemise päev oli esimene koolituse päev Tallinnas. Mõtlesin, mis ma mõtlesin, lõpuks sain koolituselt niipalju julgust, et ise need tähed valmis õmmelda. Koolitusel võtsin vastu oma isikliku challenge-i, et enam ei karda võtta vastu tellimusi!!!
Tegelikult polegi ju midagi karta- oskused on, kogemusi on ka juba... ühesõnaga- kõik on mõtlemises kinni :)
Esimesena sai tähed paberile välja prinditud, siis igaks juhuks proovitöö oma materjalist. Välja tuli nii: kas eesti keeles V- nagu Viktor või vene keeles L- nagu Ljuda.

 Edasi toodi mulle materjal ning töö võis alata. Kõige rohkem pabistasin A-tähe "auguga", sest et pool sellest august tuli käsitsi õmmelda. Kartsin, et ei jää ilus... Kuid töökaaslane jäi väga rahule :D
Tellimus tuli välja selline- värvid pole kummagi pildi peal "päris õiged":

 

Ja loomulikult tuli ka oma tütrele tema isiklikud täheklotsid õmmelda. Seda enam, et Piiga jäi vahepeal haigeks. Koos valisime kangad välja, kindel soov oli, et lillelisest kangast saab K-täht ja värvid peavad olema vaheldumisi. A-tähed pidid tulema lillenööbiga, mitte auguga.
Ta ise oli nõus igatepidi aitama (kuigi oli haige), et saaks kiiresti omale need tähed- näiteks toppis ise vatiini sisse. Muidugi ma lõpetasin ja viimistlesin ise.

Üks töö sai puhkuse ajal valmis- polnudki midagi hullu :D
Tähe kõrgus 26 cm, paksus 4cm. Vatiini kulub palju ;)

Puhkuseplaanid ja tegelikkus

Homsest algab minu lühipuhkus- tervelt üks nädalake. Tegin selleks korraliku plaani, mis kõik peab valmis saama, kus peab käidud ja oldud olema...
Kirjas oli, et 1) valmis peab saama ühe lapiteki pealne (kokku vist ei jõua õmmelda),
2) pean osa võtma ühest koolitusest ja
3) ette valmistama ühe koolituse.
Pean, pean, pean...  Ise utsitan ennast takka, et miskit ikka valmis ka saaks!

AGA tegelikkus on see, et Piiga jäi kõrgesse palavikku. Seega tegelen peamiselt tema põetamise ja ravimisega. Kui õnnestub natuke õmmelda, siis õmblen talle tema isiklikud nimetähed (lohutuseks). Reedeks saab vast Piiga niipalju tervemaks, et saan ise koolitusele minna ja Piiga jääb issiga koju.

1/12 on möödas...

Jaanuar on selleks korraks jälle möödas. Kuidagi kiirelt möödus. Kohati selline tunne, et aeg aina lendab ja midagi ei jõua ära teha, sest üks kuu juba kadunud...
Tegelikult on nii palju tehtud ja korda saadetud. Aasta alguses sai natuke puid veetud. Kuigi ilmake selline sügisene, siis ometi peab ahju kütma, et rõskeks ei läheks see olemine. Jaanuari ilmad on nii nagu nad on. Viimase nädala hoidis küll kenasti "paraja"- oli kerge lumekiht maas ja õhutemperatuur ka kergelt miinuspoole peal. Aga viimasel päeval kohe pidi kõik ilusa ära rikkuma ja päev otsa vihma sadama nii, et viimnegi valge laik on kadunud.

Veel panin end kirja koolituskursuste sarjale. Juba kaks korda olen päälinnas koolitusel käinud ja ma olen NII VAIMUSTUNUD sellest kursusest. Ma võiks nüüd hakata ohkima ja puhkima, et "kui kahju, et varem ei sattunud sellisele koolitusele", aga see muuda enam midagi. Küllap ei olnud ma selleks kõigeks veel valmis. Küllap ei olnud mu mõte ja siht nii selge ja sorav, et sellise suure Projektiga algust teha. Nüüd on õige aeg, on õige koht!
Vastused küsimustele: "MIKS ma kardan...?" ja "Mida ma teeksin siis, kui ma EI kardaks?" hakkavad vaikselt ilmet võtma.
Minu puhul lööb välja huvitav tõsiasi, et ma pole veel leidnud head koolitust seal, kus ma parasjagu elan :D  Kui elasin Tallinnas, käisin Tartus koolis ja kursustel, kui elan Tartus, siis käisin Räpinas koolis ja nüüd Tallinnas... Küllap ma pean selle transpordiraha siis maksma, küllap see kuulub mu "kooliraha" hulka :D

Käsitööd ikka teen, praeguseks hetkeks on kõige suuremaks ja  nõudlikumaks "kundeks" saanud mu peaaegu 6-aastane tütar... Näiteks andsin talle mängida rahavriietes nuku,  mille koolis valmistasin. Mõned pildid nukust on näha selles postituses. Nüüd aga küsis Piiga,  miks ma pole temale selliseid riideid valmistanud... ja etteheide ka veel takkaotsa: "Endale ju tegid sellised!"
Või siis teine näide- õmblen parasjagu töökaaslase tütrele täheklotse (tellimus). Piiga kohe küsima: "Aga minu tähed? Millal sa need teed?" 
Eks lähema paari kuu jooksul saate näha, kuidas olukord on lahenenud :)

Eesmärgid 2015

Head Uut Aastat, kallid sõbrad!
Päris ilma eesmärkideta on raske sihti seada, eksole. Ja eesmärgid peavad olema ikka suured, sihid kõrgemaks seatud, kui hetkel arvad, et oled võimeline või ajaliselt suudad ära teha. Sest niimoodi pingutad rohkem, püüad paremat tulemust! Väga hea on keskenduda ühel või kahele teemale või valdkonnale. Püüangi siis rohkem õmblemisele ja lapitehnikale pühenduda ja muud käsitöötehnikad jäävad tahaplaanile.
Lisaks pereelule ja laste kasvatamisele, täiskohaga tööl käimisele, proovin oma panuse anda maja ehitusse ja lisan juurde suuremad aia- ja käsitöö plaanid.

Aiaplaanid 2015:
*Aiamaa korda- viljavaheldus!
*Aed ümber kogu krundi- et metsloomad ei saaks rohkem kahju teha!
*Maja lõunaotsa kiviktaimla ettevalmistus- kas taimede istutamiseni jõuab, on iseasi.
*Lillepeenar grillimaja juurde
*Kaev korda-puhastada, kaunistada
*Kaevu ümbrus korda

Käsitööplaanid 2015:
*Lubatud lapitekk Kersti A.-le
*Lubatud tellimus Kersti N.-le
*Oma majja vähemalt kahele aknale kardinad õmmelda
*Omale uued köögi tarvikud- käterätid, pajalapid, taldrikualused, laualina.
*Tugitooli kate uuendada
*Teksa, teksa, teksa!

Jõuluüllatus x 3

Kõik sai alguse sellest, et poeg tellis oma sõbrale kingiks pajakindad. Kuna köök, kus need kasutusse lähevad on must-valgetes toonides, telliti punased pajakindad. Otsisin välja juba ammu salvestatud Sillulullu pajakinnaste õmblemise õpetuse ja töö läkski lahti. Lõikasin välja kolme paari jagu materjali. Kui töö oli valmis, leidis poeg, et need kõik sobivad tema sõpradele kingituseks.

Tütrega koos mängisime natuke helmestega. Väga head asjad on komplektid, kus õiged materjalid ja õpetused sees (Beaded Ornament Kit). Kokku sai ühest komplektist 24 ingikest, millest oma koju jäid vaid vähesed.

Tütrele oli lasteaeda vaja jõuluetenduse jaoks lumehelbekese kostüümi. Võtsin ette Burda 3/1996, valisin sealt põlle mudeli 131 ja valmis sai imeilus sinine kleidike. Tütre jaoks oli see muidugi üllatus- õmblesin terve esmaspäeva, et ta saaks teisipäeval seda kanda. Aega läks nii palju seetõttu, et kunstsiid hargneb nii metsikult. Olin sunnitud ka kõik siseõmblused kantima.

Ilusat jõuluaega kõigile!
Olge koos lähedastega, mõelege nendele, kes meist kaugel.
Olge lahked nende vastu, keda pole niimoodi õnnistatud kui meid endid!

Pisut käsitööd ja muud

Ilus detsembrikuu on kätte jõudnud- alustuseks härmatas kogu looduse ära ja siis paugutas külma -17 kraadi. Paar päeva oli ka päikest, kuid ikkagi selline udune vine oli taevakaares.

Maja juures on ooteseisund- pakkisime aknad talveks kinni, et sisse ei tuiskaks ja nüüd korjame jälle rahakest, et kevadel maja väljastpoolt valmis saaks.

Kuigi maa on juba külmunud ja väike lumekirme maa peal, siis kahjurelukad paraku ikka veel tegutsevad- kuhjad on ikka hirmus kõrged :(

Vahepeal olen ka usin olnud. Õe jaoks sai õmmeldud 10 paari kollastes-punastes toonides pajalappe. Need lähevad heategevuseks. Lisaks mõned vanadest teksadest pajalapid. Ja Mardilaadale saatsin  ka 15 vardakotti. Ja vahepeal peaks ju kuduma ka :P

Koos pisikese Piigaga käisime ka Ülenurmes õppimas, kuidas kaunistada esemeid salvräti tehnikas. Meil valmisid siis mõned küünlad.

Ja Piiga ise ka tööhoos.

Soovin Teile kõigile ilusat advendiaega! Olge rõõmsad, sõbralikud ja tänulikud!