Aiahooaeg on avatud

Õigupoolest sulasin ma olematu lume alt välja juba 8.märtsil. Pool-ootamatult kätte tulnud vaba pühapäev ja imeilus ilm ei lubanud tubaseks jääda. Pakkisime pere sisse ja Krundi peale :D
Tuul oli küll vali, kuid aias väikest ringvaadet teha see ei seganud. Abikaasa koos Noormehega hakkasid kohe ehituse asju ajama ja mina vaatasin, mis aias toimub. Kõige raskem oli Piigaga- tema oli lihtsalt ära unustanud, kuidas maal iseseisvalt olla ja hakkama saada. Seetõttu saatsime ta tuppa vanaisa juurde ;)
Väike pildiülevaatus ka-ninad on väljas:

Uuesti sain ma krundi peale järgmisel nädalavahetusel ehk 14-15.märts. Ka siis oli tuuline, kuid tuul oli soe ja päike küttis :D  Seekord olime paremini ette valmistunud. Kõikvõimalikke riietusevariante ja jalanõusid kaasa võetud... Hommikupoole olin jope ja saabastega, peale lõunat juba tossudega ja seljas ainult vest, et saaks käsivartele esimese päikese. Piiga tundis ennast nagu kodus- teadis täpselt, kus on kruusahunnik, kus on oksakesed ja kus saab kividega mängida jne. Ei mingit virisemist enam, last peaaegu ei kuulnud-näinud, sest tal olid omad tegemised :D
Mina sain küllalt palju tööd ära tehtud- kraavipervele jäänud oksad lõkkes ära põletatud, kulu ja heina kokku riisutud ja ära põletatud. Kasvuhoone sai tervenisti ümber kaevatud, lisasin ka paar pange hobusesõnnikut. Ei mingit pori ega löga, muld on kenasti tahe. Kilet veel peale ei pannud- ootan ära esimese vihma, et muld saaks niiskust. Kui sõnnikuhunniku lahti võtsin, siis kohati olid vihmaussid kattekile vahele roninud, kuid talve siiski kenasti üle elanud. Toimetasin nad kenasti kasvuhoone mulda.

Vaarikad korrastatud ja lõigatud. Värava tagune ja koerakuudi ümbrus riisutud, korrastatud. Maasikatelt vanad lehed-varred lõigatud-riisutud. Uutes maasikapennardes on taimed kõik kenasti elus, ainult noblud (ehk küüslaugud) olid end tagurpidi keeranud, sabad ülespidi. Keerasin nad siis tagasi ja litsusin mulla ka kenasti kinni.
Roosid on kenasti elus ja ilusate pungadega, lõikama veel ei hakanud.

Sirelil on ka väga suured pungad

Igihaljas tipmine puksrohi on imeilus

Nädal aega hiljem on ninakestest saanud ilusad õied ja paksud lehed, tikripõõsal suured rohelised pungad.

Tubasest potimajandusest ka. Tomatit ega parikat pole mul vaja ette kasvatada, selle eest hoolitsevad nii ema kui ämm. Ent ikkagi sooviks ju ise ka... lisaks tahaks Piigale elevust tuua. Niisiis sai ostetud 10 turbatabletti.

Kirjas oli, et lasta 5 minutit vees liguneda ja siis külvata seemned. Mulle tundus uskumatuna, et nii lühikese ajaga saab neist asja ning valmistusin ikkagi ööpäevaseks leotamiseks ;)  Kõik kartused osutusid siiski ülearusteks- nii kui kirjas, nii ka juhtus- vesi tõmmati tegelikult lausa hetkega tablettidesse ja kohe sai ka seemned mulda. Kasutasin tavalisi poest ostetud paprikate seemneid- viis punast ja viis kollast.

Praeguseks hetkeks on neist saanud sellised nupsikud. Ühe murdsin kogemata ära, sinna tabletti sai külvatud uus seeme, aga temaga läheb veits aega.

Kevad on ikka täiega käes :D

Esimene dekaad juba möödas...

Uus aasta saabus meie maile sula ja lörtsiga.
Temperatuur +2, pilvine, vihmane, tugev tuul, esimesel nädalavahetusel lausa tormine. Jõuluaja ilusast valgest lumest pole enam jälgegi.
5.jaanuaril hoopiski miinuskraadid: -10 öösel, päeval -7. Tugev kirdetuul.
6.jaanuaril lausa -18 öösel, päeval -13, lund on juurde tulnud, tugev põhjakaare tuul.
Teisel nädalavahetusel uus torm, rohkem said kannatada rannikualad, meil sisemaal oli vaiksem.
11.jaanuaril +1, sula, kuigi öösel tuli lund juurde. Tuiskab, on kole ja märg.
Täna, 12.jaanuaril -9, palju lund ja tuleb aina juurde. Sahad ei jõua nii kiiresti teid puhtaks lükata, kui lund juurde tuleb.
Muudkui sulatab ja siis külmetab. Altpoolt on maa külmunud, pealt kaetud sulaveega ja siis külmetab uuesti. Taimedele see hästi ei mõju :(

Tubastest tegevustest pole miskit uut pakkuda- olime Piigaga natuke haiged. Sain paar riiulit korrastatud- asjad sorteeritud jne.
Tõin õmblusmasina uuesti tuppa- peaks hakkama õmblema...
Panin end Isetegijas kirja õmblemise aastaprojekti ja kohe algab TK Teksa, lisaks isiklikuks tarbeks õmblemised. Kuid aega olen ehk liiga julgelt planeerinud. Igas kuus on mul 2 vaba nädalavahetust ja aiahooaeg algab juba maikuus. Seega õmblustööde projektide jaoks on mul ainult 8 nädalavahetust! Kiireks läheb :)

Astelpaju

Jagasin FB-s kuulutust, kus minu emased astelpaju taimed on võsa ajanud, ja soovisin need ära anda/ jagada. Koheselt tekkis küsimus, kuidas ära tunda ja eristada emas- ja isastaime...
Tegin siis pildid oma taimedest: emane praegu- sügisel:

Ja isane sügisel- okste peal on näha iseloomulikud "käbid":

Samuti on minu käest küsitus muud täpsustavat infot astelpajude kohta. Kirjutan siis lihtsalt oma kogemustest. Astelpaju on tuultolmleja taim, seega vajab saagi andmiseks mõlemat taime. Minu emased astelpaju taimed olid neli aastat ilma isase taimeta- lihtsalt polnud seda kuskilt võtta. Kuid siiski andsid mõnevõrra saaki. Järelikult oli kas ülepõllu naabritel või isegi naaberkülas kellelgi isane taim olemas. Ent siis õnnestus saada ka omale isane taim ja nagu pildilt näha on oksad marjadest pungil- saagikus tõusis märgatavalt! Üks isane taim võib ära tolmeldada mitu-mitu emast taime. Mis puutub juurevõsude ajamisse, siis hakkas emane taim võsusid ajama peale seda, kui vigastasin tema tüve- ettevaatamatusest sõitsin talle muruniidukiga külge. Mullapinna suhtes ei ole ma märganud, et tal oleks erilised soovid- meil on küllaltki kõva savine muld ja kasvab hästi. Istutamise ajal viskasin istutusauku küll head ja paremat, aga ei midagi rohkemat pole ma ette võtnud. Peab vaid jälgima, et taimed oleks päikese ja tuule käes...
Loe lisa ka SIIT

Palgatööst vaba päev... mida teha?

Sel nädalal oli mul kaks (palga)tööst vaba päeva. Esimene päev kulus asjaajamise peale, lisaks käisin Piigaga arsti juures. On teine veidike köhane-nohune, aga see pidi kergelt mööduv nähtus olema. Teisel päeval aga võtsin töö tõsiselt ette- ikkagi "tõeline eestlane"- vabal päeval tehakse tööd! Võtsin ette riisuda Ihaste-kodus vana õunapuu aed, mõned püsilille peenrad olid veel koristamata- lõikamata. Oksapuru ja leherisu sai aga palju, kuhjasin selle keset põldu, mõtlesin, et seal võib ju julgelt põlema pista- ümberringi must maa... Aga tuul keerutas. Olete ju telekast näinud neid tornaado keerislonte. Vot siis leidis üks selline tuuleiil ka minu väikese lõkke üles ja keerutas ühe korraliku tulelondi kasvavate kuuskede poole. Kartsin juba, et tekitab mul korraliku ladvapõlengu. Õnneks sai tuul otsa ja kuused põlema ei läinud. Ajasin lõkke rehaga laiali, natuke tossas ja siis kustuski ära. Päris õudne oli!
Aga peale pisikest vahejuhtumit ma riisusin puudealust siiski edasi, ainult, et hunnikuid tekkis maru palju- kui tuul vaibub, ehk siis teen kunagi lõket ka. Võib-olla jätan hoopis maitule jaoks ootele...
Mis mind hämmastas, on see, et lõunapoolsel küljel on maa ära sulanud ja muld tuhkkuiv, lausa tolmab. Aga põhjaküljes, kus vari ei lase päikest ligi, on maa ikka veel keltsa all ja vesine. Sinna ei tasu oma jalga toppida- võib kinni jääda! Sellegipoolest olen (töö)päevaga väga rahul, selg sai korralikult märjaks rassitud- ehk siis oli trenni eest. Hoolimata kinnastest, on ka mõned villid peopesas. Ja otse loomulikult aias jälle ilusam :D
Põhjapoolne külg saab tehtud siis, kui õige aeg, küll jõuab.

Kevadised tööd- vaarikad ja lehtede riisumine

Eile hommikul lasteaiast koju tagasi sõites jäin kuulama raadiost uudiseid. Samal ajal, kui kõrvad kuulasid, siis silmad vaatasid auto aknast välja ja silmitsesid kevadist loodust värava taga. Kogemata jäi silm peale peenrast välja piiluvale tulbilehekesele. Näis teine nii kurb eelmise aasta kulu sees. Seega hoolimata hirm tugevast tuulest panin tööriided selga, otsisin reha ja käru välja ning kevadine koristamine, riisumine, lõikamine võis alata. Peenar, mille pärast tasub rabeleda ENNE:

 Ja pisike tulbi leheke vana kulu ja lehtede sees piilumas:

 

Kulu seest leidsin ka vereurmarohtu, mille kollast mahla siis koheselt oma soolatüügastele määrisin.

Kui peenar valmis, raputasin puude saagimisest kokku korjatud saepuru ka peenrale- ilusam vaadata.

Kui juba kord alustatud, ei siis saa ju pidama- riisusin ära kogu värava taguse ja ka pool hoovi murust. Kuid siis miskipärast läks külm tugev tuul veel tugevamaks ja hakkas lehti puhtale pinnale tagasi keerutama. Siis ma mõtlesin, et riisumisega on tänaseks kõik.
Et aga tööindu veel jagus, siis siirdusin vana lauda taha, et vaarikad korda teha. Laudas pole meil enam ammu loomi- vanaema neid ikka pidas. Samuti pole meil juba paar aastat kanu, sest linna kolinud rebased läksid ikka liialt ülbeks, aga laut ise on alles- hea kuiv ruum, kus saab asju ja tööriistu hoida.
Niisiis lauda taha- sinna paistab meil hommikupäike ja sealt saab alati kõige suurema vaarika saagi. Seega murdsin vanad vaarikavarred maha, punti ja lõkkeasemele. Uutel vartel lõikasin nagu ikka 1/3 tipust maha- nii tekib palju külgmisi varsi, mis annavad palju saaki. Kevadväetist veel ei visanud, kuna maa veel poolenisti külmunud- ootan, kuni ilmad soojemad.
Kokku riisutud kulu ja vanad lehed moodustasid lõkkeasemel suure hunniku, kuid siiski tuld teha ei julgenud- tuul oli liialt kõva. Kui peale sellist "pisikest" tööpäeva istusin puhta värava taha, siis päike kõrvetas nägu ja käsivarsi. Kui poleks nii külma ja kõva tuult, oleks saanud isegi päikest võtta... aga küll jõuab :)