Poolteist päeva elektrita

Kui elekter läheb ära, siis alguses ei tekigi mingit erilist tunnet või emotsiooni. Seda enam, et tormihoiatus anti varakult ja piisavalt suurelt. Vaata pilti SIIT.

Ise olin ka elevil ja hõikasin näoraamatus välja, et nüüd tulebki ainult ja ainult käsitsi õmmelda :)

Muidugi ma jõudsingi ära teha palju selliseid töid, mida muidu lükkaks edasi ja edasi. Samuti polnud mul tarvis muretseda tellimuste tähtaegade pärast. Reede õhtul sain just üle antud satsilise pulmapadja (rohkem pilte näete siis, kui kingitus uuel omanikul käes).

Beebitekikese tähtajaks on alles jaanipäev. Ja uue töö jaoks, mille tähtajaks on juuli algus, sai ära lõikuda mitu paari teksasid. Niiet selle koha pealt oli kõik OK.

Kuid ometi pani seekordne torm mõtteid mõlgutama....
Alustame siiski algusest...

Olime poolteist päeva elektrita- laupäeval kell 13.30 murdus suur puu maja kõrval ja langes elektriliinidele. Langes otse maja suunas ning ühes sellega murdus elektripost ja hoovi peal olnud laternapost. Oli õnnelik kukkumine- vanaema maja jäi suures osas puutumata. Vaid üks aken läks puru ja mõned pisikesed augud on katuses. Maja kõrval olev koerakuut jäi terveks ja koer ise pääses samuti vaid ehmatusega. Oli õnnelik see õnnetus, Jumal tänatud! Kogu see värk langes ühe meetri laiusesse koridori koerakuudi ja maja vahele.

Olime laupäevaseks tormiks moraalselt valmis- vett oli varutud rohkem, küünlad ja tikud laual ootamas. Paraku polnud me valmis selleks, et et ilma elektrita pole enam mugavusi. Kui esimesed paar tundi oligi tore ja muretu, siis õhtu edenedes enam nii lahe polnudki. Küünlavalguses ei saa lugeda, näiteks. Käsitsi õmblemine on tore, aga selleks on ka valgust vaja. Hommikul ei saa saia-leiba röstida, kohvivett tuleb gaasipliidi peal keeta. Akusid tuli hoida. Mingil hetkel avastasime, et pool veevarudest on juba otsas...

See kõik paneb mõtlema, et oleme ikka väga ära hellitatud.
Poed on meil iga päev lahti, puhas vesi jookseb kraanist ja seda on lõputult. Kõik on ühe-kahe hiirekliki kaugusel. Minul polnud ju midagi häda- lihtsalt ebamugav olukord. Ent kujutage ette maapiirkonnas mõnda väiketalu. Mitte suurfarmi- neil on kindlasti olemas varugeneraatorid jms. Aga just väiketalu, kus elektri puudumine põhjustab suurt kahju. Kust saada vesi? Kuidas lüpsta lehmad? Kuidas säilitada piima, kui külmikud ei tööta?

Teine teema, mis mind seekord tõsiselt kõnetas, oli "Mida alles hoida ja millest loobuda?" See suur kolmeharuline paju on meile ennegi peavalu põhjustanud ning elektri majapidamisest viinud. Ometi ei võeta seda maha, sest "see on vana ja väärikas puu"...
No vaadake ometi- enamus oksi on kuivanud, murdunud, seest mäda... Kõrval asuv kuusk pole parem...

Ma saan aru, kui need puud oleksid loodukaitsealal, kus sooviks ongi võimalikult vähe looduse asjadesse sekkuda. Kuid linnas? Kui see puu asub vaid kahe meetri kaugusel elektriliinidest?

Lõpetuseks tahan mõtiskleda elektrimeeste töö üle.
Töömehed saabusid meile pühapäeval kell 16. Vaatasid üle, tellisid uue posti koos puurimise autoga. Tegid ja toimetasid, saagisid, parandasid ja jätkasid traate. Vedasid ära selle pahandust teinud puuoksa. Siis puuriti uus auk, paigaldati uus post, uued kinnitused. Iga asi võttis aega, igal asjal oli oma järjekord. Mehed olid sõbralikud, aga keskendunud. Kiivrid peas ja vestid seljas, sest töö on ohtlik. Kogu see töö ja tegemine võttis aega umbes-täpselt 5 tundi. Kell 21 oli vool majas tagasi.
Ma alles hiljem hakkasin mõtlema- huvitav, mitmes töö või elektripunkt see neil täna oli? Sest ilma elektrita majapidamisi oli ju 35 tuhat... Peale meid kiirustasid nad kohe edasi, juba järgmise hädalise juurde.
Meie uus post:

Siinkohal tahan tänada mehi firmast Terasteenus OÜ ja Ferdinandi Kaubandus OÜ. Suur tänu Teile!

Küünlad purgis

Juba on käes juunikuu keskpaik, kuid ilm otsustas külm ja vihmane olla.
Nii külm, et Soomes tuli lausa lumi maha- vaata videot siit.

Nii tekibki tunne, et Jõulud tulevad enne Jaanipäeva ja vaja kindlasti küünlad põlema panna. Need pisikesed beebitoidu purgid sobivad hästi teeküünalde jaoks. Klaasist purk hajutab valguse ja kaunistus loob mõnusa ja hubase meeleolu.
Õpetajaks oli kallis õde Pärnust :)

Kui soovid neid endale, siis kirjuta mulle: lapitood@gmail.com

Aiahooaeg on avatud

Õigupoolest sulasin ma olematu lume alt välja juba 8.märtsil. Pool-ootamatult kätte tulnud vaba pühapäev ja imeilus ilm ei lubanud tubaseks jääda. Pakkisime pere sisse ja Krundi peale :D
Tuul oli küll vali, kuid aias väikest ringvaadet teha see ei seganud. Abikaasa koos Noormehega hakkasid kohe ehituse asju ajama ja mina vaatasin, mis aias toimub. Kõige raskem oli Piigaga- tema oli lihtsalt ära unustanud, kuidas maal iseseisvalt olla ja hakkama saada. Seetõttu saatsime ta tuppa vanaisa juurde ;)
Väike pildiülevaatus ka-ninad on väljas:

Uuesti sain ma krundi peale järgmisel nädalavahetusel ehk 14-15.märts. Ka siis oli tuuline, kuid tuul oli soe ja päike küttis :D  Seekord olime paremini ette valmistunud. Kõikvõimalikke riietusevariante ja jalanõusid kaasa võetud... Hommikupoole olin jope ja saabastega, peale lõunat juba tossudega ja seljas ainult vest, et saaks käsivartele esimese päikese. Piiga tundis ennast nagu kodus- teadis täpselt, kus on kruusahunnik, kus on oksakesed ja kus saab kividega mängida jne. Ei mingit virisemist enam, last peaaegu ei kuulnud-näinud, sest tal olid omad tegemised :D
Mina sain küllalt palju tööd ära tehtud- kraavipervele jäänud oksad lõkkes ära põletatud, kulu ja heina kokku riisutud ja ära põletatud. Kasvuhoone sai tervenisti ümber kaevatud, lisasin ka paar pange hobusesõnnikut. Ei mingit pori ega löga, muld on kenasti tahe. Kilet veel peale ei pannud- ootan ära esimese vihma, et muld saaks niiskust. Kui sõnnikuhunniku lahti võtsin, siis kohati olid vihmaussid kattekile vahele roninud, kuid talve siiski kenasti üle elanud. Toimetasin nad kenasti kasvuhoone mulda.

Vaarikad korrastatud ja lõigatud. Värava tagune ja koerakuudi ümbrus riisutud, korrastatud. Maasikatelt vanad lehed-varred lõigatud-riisutud. Uutes maasikapennardes on taimed kõik kenasti elus, ainult noblud (ehk küüslaugud) olid end tagurpidi keeranud, sabad ülespidi. Keerasin nad siis tagasi ja litsusin mulla ka kenasti kinni.
Roosid on kenasti elus ja ilusate pungadega, lõikama veel ei hakanud.

Sirelil on ka väga suured pungad

Igihaljas tipmine puksrohi on imeilus

Nädal aega hiljem on ninakestest saanud ilusad õied ja paksud lehed, tikripõõsal suured rohelised pungad.

Tubasest potimajandusest ka. Tomatit ega parikat pole mul vaja ette kasvatada, selle eest hoolitsevad nii ema kui ämm. Ent ikkagi sooviks ju ise ka... lisaks tahaks Piigale elevust tuua. Niisiis sai ostetud 10 turbatabletti.

Kirjas oli, et lasta 5 minutit vees liguneda ja siis külvata seemned. Mulle tundus uskumatuna, et nii lühikese ajaga saab neist asja ning valmistusin ikkagi ööpäevaseks leotamiseks ;)  Kõik kartused osutusid siiski ülearusteks- nii kui kirjas, nii ka juhtus- vesi tõmmati tegelikult lausa hetkega tablettidesse ja kohe sai ka seemned mulda. Kasutasin tavalisi poest ostetud paprikate seemneid- viis punast ja viis kollast.

Praeguseks hetkeks on neist saanud sellised nupsikud. Ühe murdsin kogemata ära, sinna tabletti sai külvatud uus seeme, aga temaga läheb veits aega.

Kevad on ikka täiega käes :D

1/12 on möödas...

Jaanuar on selleks korraks jälle möödas. Kuidagi kiirelt möödus. Kohati selline tunne, et aeg aina lendab ja midagi ei jõua ära teha, sest üks kuu juba kadunud...
Tegelikult on nii palju tehtud ja korda saadetud. Aasta alguses sai natuke puid veetud. Kuigi ilmake selline sügisene, siis ometi peab ahju kütma, et rõskeks ei läheks see olemine. Jaanuari ilmad on nii nagu nad on. Viimase nädala hoidis küll kenasti "paraja"- oli kerge lumekiht maas ja õhutemperatuur ka kergelt miinuspoole peal. Aga viimasel päeval kohe pidi kõik ilusa ära rikkuma ja päev otsa vihma sadama nii, et viimnegi valge laik on kadunud.

Veel panin end kirja koolituskursuste sarjale. Juba kaks korda olen päälinnas koolitusel käinud ja ma olen NII VAIMUSTUNUD sellest kursusest. Ma võiks nüüd hakata ohkima ja puhkima, et "kui kahju, et varem ei sattunud sellisele koolitusele", aga see muuda enam midagi. Küllap ei olnud ma selleks kõigeks veel valmis. Küllap ei olnud mu mõte ja siht nii selge ja sorav, et sellise suure Projektiga algust teha. Nüüd on õige aeg, on õige koht!
Vastused küsimustele: "MIKS ma kardan...?" ja "Mida ma teeksin siis, kui ma EI kardaks?" hakkavad vaikselt ilmet võtma.
Minu puhul lööb välja huvitav tõsiasi, et ma pole veel leidnud head koolitust seal, kus ma parasjagu elan :D  Kui elasin Tallinnas, käisin Tartus koolis ja kursustel, kui elan Tartus, siis käisin Räpinas koolis ja nüüd Tallinnas... Küllap ma pean selle transpordiraha siis maksma, küllap see kuulub mu "kooliraha" hulka :D

Käsitööd ikka teen, praeguseks hetkeks on kõige suuremaks ja  nõudlikumaks "kundeks" saanud mu peaaegu 6-aastane tütar... Näiteks andsin talle mängida rahavriietes nuku,  mille koolis valmistasin. Mõned pildid nukust on näha selles postituses. Nüüd aga küsis Piiga,  miks ma pole temale selliseid riideid valmistanud... ja etteheide ka veel takkaotsa: "Endale ju tegid sellised!"
Või siis teine näide- õmblen parasjagu töökaaslase tütrele täheklotse (tellimus). Piiga kohe küsima: "Aga minu tähed? Millal sa need teed?" 
Eks lähema paari kuu jooksul saate näha, kuidas olukord on lahenenud :)

Esimene dekaad juba möödas...

Uus aasta saabus meie maile sula ja lörtsiga.
Temperatuur +2, pilvine, vihmane, tugev tuul, esimesel nädalavahetusel lausa tormine. Jõuluaja ilusast valgest lumest pole enam jälgegi.
5.jaanuaril hoopiski miinuskraadid: -10 öösel, päeval -7. Tugev kirdetuul.
6.jaanuaril lausa -18 öösel, päeval -13, lund on juurde tulnud, tugev põhjakaare tuul.
Teisel nädalavahetusel uus torm, rohkem said kannatada rannikualad, meil sisemaal oli vaiksem.
11.jaanuaril +1, sula, kuigi öösel tuli lund juurde. Tuiskab, on kole ja märg.
Täna, 12.jaanuaril -9, palju lund ja tuleb aina juurde. Sahad ei jõua nii kiiresti teid puhtaks lükata, kui lund juurde tuleb.
Muudkui sulatab ja siis külmetab. Altpoolt on maa külmunud, pealt kaetud sulaveega ja siis külmetab uuesti. Taimedele see hästi ei mõju :(

Tubastest tegevustest pole miskit uut pakkuda- olime Piigaga natuke haiged. Sain paar riiulit korrastatud- asjad sorteeritud jne.
Tõin õmblusmasina uuesti tuppa- peaks hakkama õmblema...
Panin end Isetegijas kirja õmblemise aastaprojekti ja kohe algab TK Teksa, lisaks isiklikuks tarbeks õmblemised. Kuid aega olen ehk liiga julgelt planeerinud. Igas kuus on mul 2 vaba nädalavahetust ja aiahooaeg algab juba maikuus. Seega õmblustööde projektide jaoks on mul ainult 8 nädalavahetust! Kiireks läheb :)