Täna on Eesti Vabariigil sünnipäev. Kalendri järgi ju lausa südatalvel, kuid sooja hetkel +8 kraadi. Lund pole, kraavis vett pole- kevade lõhna on tunda igal sammul. Isegi kevadekuulutajad-kajakad on juba kohal.
Nagu kevaditi (kevad-talvel) ikka vaadatakse küll lootusrikkalt ettepoole, kuid samas loetakse kokku talvekahjud.
Mis siis ikkagi juhtus minuga sel talvel? Kui isegi teaks, kust see kõik alguse sai....
Härra Saatus igal juhul otsustas mind proovile panna... Kui eelmisel kevadel olin õnnelik, et sain kooli lõpetatud- soovisin kogu südamest käsitööd teha, olin rahul osalise tööajaga... Siis novembri keskpaigast alates oli kõik nagu must auk. Ma poleks elus osanud arvata, et hr.Saatus niimoodi oskab lööke jagada- ikka veel ja veel, ja siis igaks juhuks paar korda veel- ikka sinna kohta, kus kõige valusam. Algul ei saanud arugi, kuidas mu eluke ikka põhja poole vajus- mu uhkus ju ei lubanud seda endale tunnistada. Siis aga tuli äratundmine, et selleks,et ellu jääda, on vaja siit (Eestist) ära minna. Eemale... ehk siis kuri hr.Saatus ei saa mind tümitada.
Kui otsus on tehtud, hakkab ju kergem- tuleb lihtsalt oma otsus ellu viia. Nii ma oma käsitöisest töökohast lahkusin. Vahepeal lõi hr. Saatus veel paar kahurikivi teele ette, aga nüüd mitte mulle, vaid hoopis abikaasa rahulikku ellu.
Olin valmis lahkuma Eestist juba 2.jaanuaril, küll ajutiselt, aga siiski... Olin perega läbirääkimisi pidanud- teisme-eas noormees leppis olukorraga, abikaasa nentis fakti- ehk on nii parem... Pisike Piiga ei teadnud asjast midagi- igaks juhuks.
Hr.Saatus leidis, et nii temale ei sobi... äralend jäi ära, lükkus edasi määramata ajaks.
Aga kuna ma olin nii otsusekindel, et NÜÜD AITAB, siis vist leebus ka Saatus.
Selle aasta eesmärgiks võtsin endale oma elu-olu järje peale saamise. Esimeseks eesmärgiks on teenida raha selleks, et auku vajumise kahjud likvideerida, et sealt edasi elujärg juba oluliselt paraneks. Teine eesmärk on oluliselt panustada kodu paremaks muutmisse- esialgu tähendab see küll rasket füüsilist tööd. Aga füüsiline töö pidi muremõtted eemale viima...